Mõned, kes mind teavad, teavad mind kui militaarmudelisti, kes ehitab 1:35 soomustehnikat. Nüüd aga lõi selline kiiks pähe, et tahaks autot teha. Et mulle 70ndate vormeliesteetika on hingelähedaseks muutunud, on lauale võetud MFH multi-material kit Belgia GP Ferrari 312T4. See Ferrari komplekt ise oli odav arvestades MFH tavalisi 1:20 mudelite hindasid, kuid karbi sisu on sellest hoolimata full detail. Samas kuna MFH on otsustanud selle kopmplekti tootmise lõpetada, on selle kättesaadavus tänaseks muutunud üsna raskeks. Endal õnnestus mõni kuu tagasi pika otsimise peale leida üks netipood, kellel see nö. riiulis veel oli.
Karbi sisu on muljetavaldav. Kerepooled ja pidurite õhukogujad on jaotatud kahte plastresti. Enamik detaile on valgest metallist ja jaotatud erinevatesse minigrip kottidesse. Monokokk on ühe suure alumiiniumdetailina. Lisaks on kaasas üks õhem, teine paksem detailiderohke etsirest, turvavööd, voolikud, kaablid, alumiiniumist välja treitud veljed, rehvid, kruvid, dekaalid jne. Juhend on värviline ja võrdlemisi arusaadav.
Mudeli enda taustast niipalju, et Ferrari 312T4 ilmus rajale 79' aasta kolmandal Kyalami GP'l Lõuna Aafrikas. Tegu oli Ferrari jaoks esimese ground effect'iga vormeliga ja sealsamas Kyalami GP'l võitis Ferrari oma äsjatutvustatud 312T4'ga ka kohe kaksikvõidu - sellist asja ei ole F1 ajaloos just sageli juhtunud. Minu mudel saab olema Gilles Villeneuve'i masin Belgia GP'lt, kus ta sõitis sellega 7. kohale. Belgias sõitis Villeneuve autoga ¹assiinumbriga 039 - kokku oli 5 312T4'ja numbritega 037-041. Et kõik nad olid detailides pisut erinevad, siis olen pisut ka pildimaterjali püüdnud koguda. Kui kõigist teistest on rohkem või vähem pilte ka tänapäeval erinevatel üritustel tehtud - sealhulgas pildistatud detaile ja lähivõtteid, siis paraku just sellest masinast pilte ei ole - netis kaevamine andis vaid seda, et antud auto paikneb hetkel prantsusmaal.
Tänaseks olen kolm nädalat üsna intensiivselt asja kallal olnud ja kokku on saanud see mis allolevatel piltidel näha on. Kuigi mudel on väga detailne, on tulnud siiski nipet-näpet ka juurde teha - pidurivoolikud ja vasakpoolse kangi nupp näiteks. Etteruttavalt on näha, et ka mootorit tuleb isetegevuslikult voolikutega pisut täiendada. Mudeliehitamise kogemus sellega on hoopis erinev seni kogetust soomustehnika juures - kuid asi on uudne, teistmoodi ja fun. Kõige keerukamaks pelgan kere värvimist, kuna selles osas on kogemused kõige puudulikumad. Valmis on ostetud vastavad Zero värvid ja lakid, sekka micromeshid, poleerimis ja viimistlemisvahendid. Eks näis, kuidas selle asjaga olema saab.
Pilta ka:
Kristjan
